Sõnastik
Mandala
Radiaalselt sümmeetriline ringikujuline geomeetriline kujundus, ehitatud korduvatest ornamentmustritest.
Mandala on ringikujuline radiaalselt sümmeetriline kujundus, mis on ehitatud korduvatest geomeetrilistest ja ornamentmustritest, mis kiirguvad keskpunktist väljapoole. Vorm pärineb Lõuna- ja Ida-Aasia vaimsetest ja usulistest traditsioonidest, kus mandalad esindavad universumit, terviklikkust ja tasakaalu, ning see sümboolne kaal kandub sageli ka tätoveeringutöösse. Tätoveeringuna hinnatakse mandalat selle keeruka sümmeetria, kihilise detaili ning selle poolest, kuidas kontsentrilised punktide, kroonlehtede ja joonte ringid loovad meditatiivse, hüpnotiseeriva efekti. Kunstnikud joonistavad mandalaid hoolika täpsusega, sest silm märkab kiiresti igasugust sümmeetria katkemist, ning paljud kasutavad õrna pitsilaadse tekstuuri saavutamiseks punkttööd või peent joontööd. Paigutus on väga oluline, sest ringikujuline vorm suhtleb keha kõverustega; mandalaid paigutatakse tavaliselt õlale, küünarvarrele, rinnale või seljale, mõnikord kohandatuna poolmandalateks, mis järgivad jäset. Kliendid peaksid arvestama, et tihe detail nõuab vananedes selguse säilitamiseks oskuslikku teostust, sest tihedalt paigutatud jooned võivad ajaga hägustuda. Mandala võib seista omaette või ankurdada suuremat geomeetrilist või ornamentkompositsiooni. Lisaks kaunistusele valivad paljud inimesed mandala selle harmoonia, fookuse ja isikliku tähenduse assotsiatsioonide pärast.